Uus laps lasteaias

ÜLDIST

Kuna lastead on haridusasutus, toimuvad seal igas vanuserühmas lastele õppetegevused. Soovitan läbi lugeda Koolieelse lasteausutuse riikliku õppekava, et saada ülevaadet lasteasutustes toimuvast. Ka sõimelastel on muusikatunnid, kunstitunnid, tehakse teatrit ja loetakse muinasjutte ning mängitakse mänge. Laste põhitegevus sõimerühmas ongi mäng ja kõike uut omandatakse mängu kaudu. Kindlasti on lasteaias laste järele vaatamine ja õpitegevuste läbiviimine usaldatud oma ala parimate asjatundjate hooleks. Muretseda lapse turvalisuse pärast pole vaja, küll aga võib teadmiseks võtta, et väiksemaid konflikte tuleb suuremas lastekollektiivis ikka ette. Teie laps õpib seal eluks väga vajalikke ja olulisi sotsiaalseid oskusi, mida ta kodus õppida ei saa. Konflikte lahendatakse ka lasteaias nagu tavaeluski: rääkimise, veenmise, selgitamisega. Probleemi lahendamisse kaasatakse vajadusel ka lapsevanemad. Üheskoos suudetakse palju! Kindlasti vahetavad õpetajad teie lapse pükse, aitavad riietumisel ja söömisel, on igati toeks. See on nende töö ja oma töösse suhtuvad lasteaiaõpetajad täie tõsidusega.

KODUNE ETTEVALMISTUS

Lapsevanemal, kes soovib oma last lasteaeda tuua, oleks hea esmalt ise lasteaeda külastada ning seal oma lapse tulevaste õpetajatega vestelda. Soovitatav on tutvuda lasteaia päevakavaga, et ka kodus last pisut harjutada päeva olulisi toiminguid umbes samal ajal tegema. Millal on lasteaias hommiku- ja lõunasöögi ning õhtuoote aeg, mis kellast mis kellani lapsed päeval magavad.

Kindlasti on soovitatav ka kodus panna laps päeval võimalikult samal ajal magama kui lasteaiaski (enamasti on lasteaias lõunauinak kella 13.00- kuni 15.00-ni). Nii on üleminek kodunt lasteaeda lapsele vähem traumeeriv. Esialgu ei mõista laps, miks lasteaias on palju asju teisiti. Miks ta peab lasteaias üldse magama, kui ta kodus pole kunagi lõunatunnil maganud või on harjunud magama hoopis teisel kellaajal. Vanemad saavad siin oma last väga palju aidata.

Hea oleks ka, kui väikelast harjutataks potil käima ja lihtsamaid eneseteeninduse toiminguid (riietumine, söömine) ise tegema või selles tähtsas töös algatust näitama. Laps, kes on mõnikord enne lasteaeda toomist olnud kas lapsehoidja või vanaema juures, kohaneb lasteaiaga lihtsamini – tal on juba olemas ema-äraoleku-kogemus.

LASTEAIAGA KOHANEMINE

Iga laps kohaneb lasteaiaga ja emast eemalolekuga erinevalt. Pole olemas täpselt ühte aega, mille jooksul kõik lapsed on selleks valmis. Keskmiselt peaks see raske töö tehtud saama 2-3 nädala kuni kuu ajaga.
Lapse lasteaiaga kohanemisel on soovitatav, et ema või isa tulevad esmalt koos lapsega lasteaeda teiste laste juurde mängima. Siis näeb laps ka oma tulevasi mängukaaslasi ja tutvub õpetajatega. Igal lapsel on lasteaiaga kohanemisel erinev aeg. Mõni kohaneb kiiresti, teisel läheb mitu nädalat või isegi kuud, enne kui ta on nõus pikemat aega ilma emata olema. Alguses on soovitatav emal ainult korraks (1 tund) lapse juurest ära käia ja teda teistega koos mängima jätta. Kui laps on rahulik ja kõik tõrgeteta sujub, võib lapse juba terveks hommikupoolikuks lasteaeda jätta. Tõsine katsumus on lapse jaoks lasteaias ilma emata magamine. Seda võib proovima hakata alles siis, kui laps hommikupoolikul mängu ajal rõõmus ja rahulik on. Kui laps lõunauinakuga lasteaias ilusti hakkama saab, on soovitatav talle kohe peale magamist järgi tulla (umbes kella 15.00 paiku). Ja alles peale kõiki neid kohanemisi võib lapse “pikaks päevaks” lasteaeda jätta. Siinjuures tuleb siiski jälgida, et päev liiga pikaks ei kujuneks. 10 tundi (8-st 18-ni või veelgi kauem) on väikese lapse jaoks liig.

LAPS KÄIB LASTEAIAS

Kui laps on juba lasteaiaeluga harjunud, toovad vanemad ta tavaliselt 5 päeval nädalas lasteaeda. Soovitatav oleks lapsele võimaluse korral üks päev nädalas “vabaks anda”. Lapse tundlik närvikava vajab samuti puhkust. Hea oleks ka, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda. Säästkem lapsi!

LAPSE RIIETUSEST LASTEAIAS

Lapsele on soovitatav lasteaeda selga panna võimalikult naturaalsest materjalist riided, et ta keha saaks hingata. Teine oluline omadus lasteaialapse riietel on nende kergesti selgapandavus. Esialgu pole vaja nööpe, lukke, pandlaid! Nendega ei saa laps ise hakkama ja tal tekib riietumisega negatiivseid kogemusi. Samuti pole lasteaias soovitatavad väga tugevasti üle pea käivad pluusid-kampsunid. Nende selgapanek ja äravõtmine teevad lapsele haiget! Tark lapsevanem paneb lapsele selga lihtsalt üle pea käivad või eest kinnitatavad pluusid-kampsunid ja kummipaelaga ümber keha olevad seelikud-püksid. Nii saab laps ISE oma riietumisega hakkama ja see tegevus hakkab talle meeldima.

Magamisriiete valik on vaba, kes soovib magada T-särgiga, kellel pidžaama, siinkohal tunneb iga vanem oma last kõige paremini.

Lasteaia sisejalatsid olgu mugavad – lahtise varbaosa ja kinnise kannaga, soovitatavalt jalatalda toetavad. Nii saab jalg “hingata” ja kujuneval jalalabal on õige tugi olemas. Täiesti kinnised jalatsid on palavad ja umbsed (tennised). Hea pole lapsel ka susside-kingadega, mis kanna tagant lahti ja hoopis kinnitamata on. Hea oleks, kui sisejalatsid oleksid kinnitatavad takjakinnisega (laps saab nendega ise hakkama).

Õuejalanõud olgu ilmale vastavad.

Ühine soovitus nii toa- kui õuejalatsitele on – jalanõu olgu lapsele PARAS. Mitte liiga suur ega liiga väike. Väikest saabast või kummikut on väga raske lapsele jalga aidata ja jälle jääb lapsel riietumisest negatiivne kogemus.

Sama soovitus – riie olgu lapsele paras – kehtib ka õuekombinesooni-jope-pükste puhul.

Oluline oleks lapse riietusesemete sisepinnale teha märk (lapse nimi, nimetäht), mille järgi just oma lapse riided ära tunnete. Muidu on segiajamine võimalik, sest tihti on lastel seljas sarnased riided.

Lasteaeda riideid valides, arvesta sellega, et need võivad määrduda, ära anna kaasa riideid mida laps mustaks teha ei tohi. Kindlasti arvesta sellega, et õpetajal ei jää meelde kõigi vanemate erisoovid riiete osas, seega ei vastuta õpetaja selle eest, kui mõni riie ei olnud lapsele näiteks õue selga panemiseks.

Pisikeste puhul arvestada, et õnnetusi juhtub rohkem ja riideid võiks olla ikka varuga.

KODUSED MÄNGUASJAD LASTEAIAS

Väikelastele oleks soovitatav lasteaiaga kohanemise ajaks lasteaeda kaasa anda kodune kaisuloom, mis on unetunnil toeks ja julgustuseks asendamatu.

Suuremate laste puhul on rühmades tehtud oma reeglid, kes lubab mänguasja ühel päeval nädalas ja millistel tingimustel. Kindlasti ei tasu kaasa anda mänguasju mis on pisikesed ja võivad kaduda. Tegelikult on lasteaias piisavalt mänguasju ja kodust kaasa midagi võtma ei pea.

MAIUSTUSED LASTEAIAS

Lastele ei anta kaasa maiustusi, mida ise salaja kapist nosimas saab käia. Laste sünnipäevade puhul pea ennem rühma õpetajaga nõu, sest rühmades on lapsi, kellel on mingite toiduainete vastu talumatused ja oleks kurb kui tema osa üldse ei saaks.

LAPS JA PIIRID

Iga laps vajab piire. Siis ei tundu ümbritsev maailm talle nii hirmutav. Lapse piirideks on vanemate keelud ja käsud. Kuigi väikesele lapsele on vanemal väga raske midagi keelata, on hea, kui tal on lasteaeda tulles tuttavad mõisted: ei tohi, tule siia, räägime tasem, ära tee teistele haiget jne. Lapsele on suur šokk, kui talle pole kodus vanemate poolt piire seatud või nende täitmist tähtsaks peetud, aga lasteaias see enam nii pole. Siis peab õpetaja hakkama ise piire seadma ja lapsele jääb ebameeldiv kogemus kurjast võõrast tädist, kes ei luba kõike seda, mida ta kodus varem tohtis.

HAIGE LAPS

Haige lapse koht (ka köhas ja nohus oleva) ei ole lasteaias. Siin on palju lapsi, keda köhiv ja aevastav laps nakatada võib. Hoolitsev pere jätab haige lapse koju ja ravib ta terveks. Hea on lapse haigestumisest ka lasteaeda teavitada.

Kui teie laps lasteaias haigestub, teatab lasteaiaõpetaja sellest teie antud telefonil teile koheselt. Kui õpetaja on teile lapse tervise pärast helistanud ja teil lapsele järgi tulla palunud, siis tehke seda esimesel võimalusel. Haigel lapsel on oma kodus ja oma vanematega kõige parem paraneda. Laps vajab siis rahu ja vaikust, mida lasteaias kusagilt võtta pole.

VEEL SOOVITUSI

* Enamasti on lasteaedades rühma esikus teadetetahvlid, millel on hea iga päev silm peal hoida. Need teated on mõeldud just emadele-isadele. Vaadake, lugege ja saategi teada kõike, mida vaja!

* Kui vahetate töökohta või muutub kodune aadress või telefoninumber, siis palume sellest kohe ka lasteaiaõpetajat teavitada!

* Vajadusel ja otstarbekusest tulenevalt annab lasteaiaõpetaja oma ala kogenud spetsialistina nõuandeid ja soovitusi lapse arengu paremaks kulgemiseks. On hea, kui vanemad nendega arvestavad. Õpetaja lähtub alati lapse arengust ja tema huvidest. Ikka nii, et lapse huvid on esiplaanil.

* Hea oleks, kui lasteaeda tuleval sõimelapsel oleks harjumus ise käia ja jalutada. Enamasti sõidab väike laps lapsevankri või ema-isa autoga. Lasteaias aga peab ta ISE käima, sest õpetajal pole lihtsalt nii palju käsi, et kõiki sülle võtta. Siis on lapsel ehmatus suur, kui ta ise peab koos teistega jalgsi käima. Uskuge, iseseisev käimine on nii mõnelegi lapsele probleemiks, mis päeva probleemseks või kurvaks muudab. Teie saate teda aidata.

* lapsel võiks olla kapis salvrätiku pakk, mida vajadusel laps nina pühkimiseks kasutada saaks.

* kui laps kannab veel mähkmeid, varu neid kappi, sest lasteaias endal tagavara ei ole.

* kui sul on küsimusi muresid või ettepanekuid, pöördu esimesena oma rühma õpetaja või õpetaja abi poole, nemad on sinu lapsele lasteaias kõige olulisemad inimesed.

Peetri lasteaia personal teeb omaltpoolt kõik selleks, et sinu lapsel oleks turvaline ja tore lasteaiaaeg.