Suure reede hommikul kell 10 kogunes koolimajja 7 Peetri rühma kodutütart, 2 noortejuhti ning üks toetajaliige.
Kohtumise eesmärk oli õppida nõelviltimist. Töö käigus viltis igaüks endale ühe kangatüki, millest järgmises õpitoas endale kott õmmeldakse.
Idee sai alguse juba eelmisel suvel, juunis, kui MTÜ Läbi Tähevärava suvelaager “Teeme kino – etno on elu!” raames käisid laagrilapsed Esnas, kus Ene Miku lambakarjast pügati ära 3 lammast. Lapsed said lambaraudadega toimetamise kogemuse. Laagrisse anti kaasa kolme lamba vill, kuid selles laagris enam villaga tegutsemiseks aega ei jäänud. Kuid idee oli kasvama pandud.
Möödunud aasta juulis toimus Peetri kodutütarde “Heinategemise ja lakas magamise” laager. Kuna ilm ka närutas vahepeal, siis see oli paras aeg, mil kodutütred need eelmisest laagrist saadud villad ära pesid. Viimasel laagripäeval värviti üks osa neist ka looduslike värvidega, nimelt nõgestega. Samas laagris pandi paika, et tuleb viltimise õpituba.
Ja nüüd, suurel reedel, oli siis see päev käes, mille ettevalmistused olid 9 kuud käinud. Toimus Peetri kodutütarde viltimise õpituba. Tore oli see, et juhendati ühtemoodi, kuid igaüks leidis erineva lahenduse oma viltimisloomingule. Arvestasime juba algusest peale, et päev tuleb pikk ja kui kord on kohale tuldud, siis on mõistlik veel muudki teha.
Teise tegevusena värviti pühadeks mune. Iga kodutütar võttis endaga kaasa 2-3 toorest muna. Värviti looduslike vahenditega, nagu apelsini koored, punane peet ja must tee. Päris huvitavaid leide oli.
Kolmanda tegevusena viltis iga osaleja endale seebi. Sedapuhku siis märgviltimistehnikas.
Lõbusa vahepalana tegi Peetri kooli vilistlane (kuid aktiivne kodutütar) Liisi Välb katseid endavalmistatud nitrovatiga. Nimelt said nooremad kodutütred oma hirmu ületada ja katsetada, mis tunne on põlevat nitrovatti oma peopesal hoida.
Päev lõpetati kell 19.30. Kõik olid väsinud, aga tundus, et rõõmsad ja õnnelikud.
